Kui Liis pärast talvevaheaega kooli jõudis, oli TLÜ-s eksamisessioon juba alanud...

... ja tulemuseks on nähtavasti see, et ma pole üldse teiega juttu rääkinud jälle. Olen veel siin veidikene aega. Tagasituleku asjus on segased emotsioonid. Ma pole mingit erilist koduigatsust siin olles tundnud. Ilmselt selle pärast, et ma tean, et asjal on tähtaeg ja ma tean, millal tulen tagasi koju. Aga tagurpidikoduigatsus on tekkimas - siia sellesse olukorda ma enam tagasi ei saa ja kõik need võimalused, mida ma pole siin olles kasutanud, kipuvad natukene kummitama. Eelmises postituses kõlasid sarnased teemad. Ja eks nad on aktuaalsed veel mõnda aega. Praegu olen osade mõtetega siinsete tegemiste ja inimeste juures ning osade mõtetega juba tagasi kodus. Kummaline. Ma muidugi pole kunagi väga osav olnud mingite selliste, ütleme, kogemuste juurest äraminekuga. Iga koht, kus ma olen nt töötanud vähem või kauem, on mulle väga korda läinud ja ükski äraminek pole minu jaoks olnud lihtne. Ja ma ei taha öelda, et see kuidagi halb oleks otseselt, aga eks see teeb mõnikord natuke selliseks sentimentaalseks mu olemise vahepeal. Okei, aga enne kui tulekuks läheb, räägin ikka oma siinsetest olemisest ja tegemistest.

Äraolek, koduigatsus, õppetunnid ja muud mõtted

Mõtlesin, et olen ka popp ja noortepärane ja küsin Facebookis, mida rahvas lugeda tahab ja siis on kätemeri ja kommentaaride järjekord, reporterid ukse taga ja telefon punane. Aga ma ikka nii popp ei ole, tuleb välja. Mitte et sellest mul kahju oleks. Aga väike lisamotivatsioon ei tee paha sedaenam, et ma just järjepidevusega ei hiilga. Niisiis üks inimene jagas oma mõtteid:

Kui inimene lõikab oma juured läbi [kas või ajutiselt, viibides teises kultuuriruumis], siis oleks põnev lugeda kultuuri-fenomenide tõlgendusi; ja ka sinu enda hingesügavustest kerkinud elutunnetust... sest need on miskid, mis kipuvad just siis esile kerkima, kui oled end kaotanud, mis on eeltingimuseks inimese tundmaõppimiseks sinus eneses. - just kui vaataks kõrvalt, iseennast ja suhteid maailmaga.

Aitäh sulle, et sa kirjutasid täpselt seda, mida sa kirjutasid ja täpselt niimoodi! Kõik see, mis sa välja tõid, on midagi, millele mõtlen iga päev ning püüan nüüd neid mõtteid veidi siin ka jagada.

Sächsische Schweiz. Aeg iseendale ja loodusele.

Kaval või mis? Panen postituse pealkirjaks midagi saksakeelset, äkki siis keegi arvab, et ma oskan midagi, hehee! Sain ükspäev komplimendi häälduse eest, aga minu siinne igapäevane suhtlus toimub endiselt inglise keeles enamasti. Aga ega ma alla ei anna, keelekursus kestab edasi ja tasapisi ikka nokitsen. Aga ... Olen teid siin jälle hooletusse jätnud. Seekord tahan näidata osakest sellest vaimustavast kohast, mis on Saksimaa Šveits, mida eelmises postituses põgusalt mainisin. Ärkasin mina siis ühel novembrihommikul vara, ilm oli ilus, tuju hea, päev vaba ning võtsingi ette järjekordse rongisõidu Dresdenisse. Rongisõidud on muide mu üks lemmikuid siinse vaba aja veetmise viise. Vaba aja mõiste on küll selline suhteline sealjuures, aga kui väljas veel pime pole ja parasjagu tööde-õpingute tähtaeg kukil ei kükita, siis suurima heameelega kulgen mööda rööpaid ja vaatan, kuidas tuhisen mööda küngastest ja orgudest, küladest ja linnadest.

Wanderlust, vaba aeg ja uued tutvused

Tasakaalustan oma pikka vaikimist kohe mitme postitusega. Muljeid on vahepeal kogunenud rohkem kui ühte postitusse korraga kirjutada tahaks, muidu väsite poole lugemise pealt ära. Et teie lugemislihaseid säästa, tuleb seekord rohkem pilte kui juttu. Need, kes mind Instagramis jälgivad, teavad ilmselt mu käikudest ja tegemistest rohkem muidugi, aga siin veidike juttu ja mõtteid ka piltide juurde. P.S. Olen üritanud oma arvutiekraani kalibreerida mitmeid kordi ja paremaks ma seda vist ei suuda kruttida, kuid loodan, et ka teie näete pilte enamvähem selliste värvidega, nagu ma neid näidata üritan. Mu telefon ja arvuti näitavad pilte erinevalt ja sellest pole mul aimugi, kuidas kõik teie ekraanid seadistatud on, aga igatahes, selline asi nagu kalibreerimine siis mul hinge peal siin.

Igatahes, seekord teemaks vaba aeg, loodus, vaatamisväärsused ja uued sõbrad.

Järjepidevus 500 palun! Üle kuu aja pole kirjutanud - mida ma siin ometi teen?

Keegi pole minu käest tegelikult niimoodi küsinud, ma ise aga küll. Niipalju siis plaanist iganädalaselt siinsetest tegemistest muljetada. Kuid mis seal ikka, ronime tagasi sadulasse ja hakkame aga minema! Kuhu ma jäingi ...

Dresden, sidrunijäätis ja tänavamuusikud

Aloha!

Seekord muljetan pisut meie keelekursuse grupi päevareisist Dresdenisse, Saksimaa liidumaa pealinna. Dresden on Saksamaa neljas suurim linn. Meie külastasime aga pisikest osa sellest ja käisime vanalinnas, kus giid tutvustas peamisi vaatamisväärsusi, rääkis ajaloost ja jagas heldelt soovitusi, mida veel külastada. Ilm oli võrratu - kerge tuuleke, päike ja 29 kraadi sooja, nii et väga mõnus päev linnaekskursiooniks! Dresden asub Tšehhi piiri lähedal ning sealt kulgeb läbi Elbe jõgi, mille ääres veetsin oma vabad tunnid pärast giidi ekskursiooni. Dresdeni ajalugu ulatub aastasse 1206. Sajandite jooksul kujunes linnast üks Euroopa staare oma kultuuri, majanduse ja tööstuse arenguga. Kui tunned, et sobiks taustaks veidi meeleolumuusikat, siis siin jupike loomingut Richard Wagnerilt, kelle lapsepõlv ja muusikaline läbimurre on jätnud Dresdenisse omad jäljed. Video taustaks oleval pildil on muinasjutuline loss Neuschwanstein, mille nimi tuleb Wagneri ooperi ühest karakterist nimega Luigerüütel (Neu-uus, Schwan-luik, Stein-kivi). Lossi ehitas Baierimaa kuningas Ludwig II. Lossi teatakse ka muinasjutulossi nime all (pole ka ime). See ehitati Wagneri auks ning paljud ruumid on kujundatud tema muusikast inspireerituna. Loss inspireeris ka Walt Disney't. Kujutaks ette küll selles lossis Tuhkatriinu ja Uinuva kaunitari lugu, või mis?

Miks minna otse, kui saab ka ringiga: esimese nädala torisemised ja toredused

Miks minna otse, kui saab ka ringiga - selline on minu esimese nädala peamine teema. Need, kes mind hästi teavad, ei pea seda tõenäoliselt üllatuseks, et ma pole navigeerimises just kõige kirkam kriit karbis. Eriti vahva on see siis, kui igasugused asjaolud ei soosi üldse mu geograafilisi toimetusi. Siit tulevad mõned mu lemmikud pärlid:

Eestis näitab Google Maps ilusti ära, millisest peatusest pean kuhu minema ja millise transpordivahendiga. Teoreetiliselt peaks see toimima ka siin, aga isegi pärast Google Maps-i uuendamist mul seda privileegi ei ole miskipärast. Kui keegi targem oskab öelda, mida ma tegema pean, et see imeline funktsioon tööle saada, antagu aga teada.